Lemmiklooma jalutusrihmade õige kasutamine ja võimalike vigade vältimine

Isegi suure jõudlusega -lemmiklooma rihma korral võib ebaõige kasutamine põhjustada ohutusriske või koolituse ebaõnnestumise. Esmane põhimõte on tagada õige istuvus: liiga lahti ja see libiseb; liiga pingul ja see piirab õla liikumist ja põhjustab naha hõõrdumist. Ideaalis peaks rihma ja kere vahele olema võimalik sisestada kaks sõrme, ilma et üheski ühenduspunktis oleks väänamine või vale asetus. Õige selga panemise järjekord on järgmine: kõigepealt pange selga põhirakmed, seejärel kinnitage kõik pandlad ja lõpuks ühendage jalutusrihm, et vältida selle pooleldi mahalibisemist. Paljud kasutajad kasutavad jalutusrihma ekslikult korrigeerimisvahendina, tõmmates sageli järsult. Seda praktikat on kinnitanud arvukad loomade heaolu käsitlevad uuringud ärevuse ja trotsliku käitumise süvendamiseks. Positiivse tugevdamise eestkõneleja Karen Pryor rõhutab, et head kõndimisharjumused tuleks luua tasustamismehhanismide, mitte füüsilise piiramise kaudu. Teine levinud eksiarvamus on individuaalsete erinevuste ignoreerimine. Näiteks on lühikese ninaga tõugudel (nt prantsuse buldogidel ja mopsidel) juba hingamisprobleemid ning mis tahes kaelale survet avaldava varustuse kasutamine on kõrge{10}}risk. Lisaks võib rihmade jagamine mitme koera vahel levitada parasiite või nahahaigusi; igal koeral on soovitatav kasutada oma jalutusrihma ning seda regulaarselt puhastada ja desinfitseerida. Ainult teaduslike meetodite järgimise ja hoolika juhtimise abil saab lemmikloomade jalutusrihmade põhiväärtust-„muuta koertega jalutamise lihtsamaks”- tõeliselt realiseerida.